Ei midagi ootamatut. Nagu arvata oli, siis minusuguse jaoks sai eelneval päeval end korralikult ära väsitatud. Pikast diivanilmõnulemisest oli ka taguotsale üllatus, et kohe järgmine päev taas sadulasse vaja istuda. Tuul oli sama suuna pealt ja enam-vähem ka sama tugevusega ning seetõttu hommikul kodunt väljudes sai ka kiirelt selgeks, et mõistlik oleks ehk sama rada jälle kühveldada. Meeldiv osa oli ehk vihma puudumine.
Kuna sõidukingad ei olnud tõenäoliselt päris ära kuivanud või suutsin ma kinnitused liiga kõvasti kinni tõmmata, oli varvastel 2. tunni peal külm kallal ning pidin hakkama kodupoole kulgema. Distantsi poolest läks ehk nii palju õnneks, et eilsega kokku jäi pisut veel “ette” graafikus püsimiseks.