Täna siis uus katse, veel rohkem väsinud kere ja maanteerattaga. Algus oli iseenesest alguses paljulubav, allatuult Haapse poole kulgedes oli kuidagi lihtsam. Samas iga vähegi ülespoole tõusev pind tõmbas hoo maha. Raskete isendite lõputu võitlus gravitatsiooni jms asjadega…
Ühesõnaga, saime Flashiga kokku ja põrutasime siis ringile Haapse-Salmistu-Kuusalu-Tsitre-Pudisoo-Leesi-Hara-Loksa-Kolga-Kuusalu-Kiiu-Flashi saun.
Kuni Leesini oli enam-vähem enesetunne. Vahelduva eduga laperdasin Flashi tuules ja siis kõrval. Leesi poeni jõudes selgus, et pirukat suletud poest ei saa ning tegime plaskust sooja ja präänikuampsu. Kerge ärevus oli hinges, sest Kolgaküla mäe tõus oli ees alles. No ja mis see siis oli? Veider oleks olnud ratas käe kõrvale võtta ja jala üles trampida, kuigi külmadele varvastele oleks see olnud ehk hea abinõu taas soojaks saamiseks. Siiski väntasin üles – 3 mintsa, nagu strava.com väidab ja selle tulemusega koguni 6. Eks neid stravasse logijaid oligi täpselt 6 kokku :D. Flash pani muidugi sel ajal omas tempos edasi ja rahuliku järgi ootamisega läks üsna mitu km enne, kui kokku taas saime.
Peale Kolgast läbikerimist trehvasime külamehi, kellel juba jõulujoogid näppu haaratud ning omalgi käisid juba korralikud neelud vitamiinide ja taastusjoogi järgi. Algne plaan Kuusalus Grete mamma-papa juures lõpetada muutusid selliselt, et otsustasime ikkagi Flashi juures enne kerge sauna teha. Mekkisime vennasvabariikide karastusjooke ja tõdesime, et oli olnud tore ja tegus päev.
240km jääb veel sõita ja homme hoian rattast eemale.